Kuidas valida jalgrattaga liiklemiseks õiget turvavarustust endale ja lapsele?

Alustama peaksin oma artiklit hoopis sellest, kas turvavarustus on üldse vajalik ja kas turvavarustuse kasutamine on kuidagi reguleeritud seadustega. Paljud meie hulgast on arvamusel, et jalgratturi kaitsekiivri kandmine on inimese isiklik valik ja tugevalt ületähtsustatud. Neurokirurg Jeffrey Rosenfeld Melbourni Alfred Hospital'ist väidab, et suisa pooltel juhtudel on saanud jalgrattur vaatamata kiivri kandmisele eluohtlikke ajukahjustusi. Olles aga optimist kiivri kandmise suhtes, väidan vastu, et ülejäänud pooltel juhtudel aitas kiiver ära hoida rasked peavigastused. Tulenevalt kiivri vaieldamatust kaitsevõimest on mõistlik kiivrit kanda. Kuna lapsed ja noored inimesed ei ole oma otsustes alati iseseisvad ja püüavad joonduda täiskasvanute järgi, siis on tungivalt soovitatav, et täiskasvanud jalgratturid kannaks alati jalgrattaga sõites jalgratturi kaitsekiivrit. Siit tulenevalt on ka Eestis kehtiva Liiklusseadusega (§ 31 lõige 1) reglementeeritud nõue, et teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

 

Kas igasugune kiiver kaitseb vigastuste eest?

 

Kahjuks mitte. Jalgratturikiiver peab vastama standardi EVS-EN 1078 «Kiivrid jalgratturitele ja rulade ning rulluiskude kasutajatele» nõuetele. Kiivrit ostes jälgi, et sellel oleks märgis CE EVS-EN 1078. Selline kiiver vastab kvaliteedinormidele. Kiiver võiks olla eredavärviline, see tagaks jalgratturi parema nähtavuse teiste sõidukijuhtide poolt. Kui osaled liikluses pimedaajal, võiks sellel olla helkurriba.

 

Millest lähtuda kiivri valikul?

 

Nagu juba eelpool öeldud sai, tasub osta vaid kvaliteedi sertifikaadiga tooteid. Vältida tuleks tundmatu tootja toodangut. Siin kehtib seos, et suurema rahasumma eest saab parema kiivri. Kindlasti ei tasu osta juba kellegi poolt kasutatud kiivrit. Sellisel juhul ei tea kunagi selle kiivri ajalugu, kui kaua on seda kasutatud, kas kiiver on kukkumise üle elanud, kas teda on maha pillatud jne. On hea teada, et kiiver vananeb ka siis, kui teda vähe kasutatakse. Kiivri valmistamiseks kasutatud plastikmaterjalid vananevad igal juhul ja nende vastupidavusomadused muutuvad. Eriti kiiresti vananeb kiiver, kui teda hoida päikese UV-kiirguse mõju käes.

Kui te olete jõudnud otsusele osta endale või oma lapsele uus kiiver, siis varuge selleks aega. Ei tasu kaupluse riiulilt haarata esimest ettejuhtuvat toodet. Kui täiskasvanud jalgratturi puhul võib hiljem olla tegemist pelgalt ebamugavusega, siis laste puhul mängivad tähtsat rolli ka muud asjaolud. Soovitan anda lapsele võimaluse ise valida endale meelepärane kiiver. On väga oluline, et kiiver visuaalselt meeldiks lapsele. Välimuselt ebameeldivat kiivrit laps ei kanna. On tõenäoline, et ta häbeneb oma eakaaslaste ees talle mittemeeldivat kiivrit ja tulemuseks on ilma kiivrita sõitmine. Alles siis, kui laps on oma valiku teinud, asume kontrollima selle kiivri sobivust lapsele ja vastavust nõuetele.

Kindlasti tuleb valida reguleeritav kiiver, mida on võimalik seadistada täpselt lapse pea järgi. Kiiver ei tohi peas loksuda, vajuda silmadele ega kuklasse ja selle vältimiseks tuleb kiiver reguleerida kiivriküljes olevatest paeltest parajaks. Liiga väike ja ka liiga suur kiiver ei kaitse kukkudes põrutuste eest, sest ta nihkub löögi korral paigast. Oluline on ka teada, et kiiver peab olema peas otse (paralleelne teepinnaga) ja korralikult kinnitatud. Kiivri all ei tohiks kanda nokamütsi ega ka hobusesaba. Need mõlemad lükkavad kiivri õigest asendist välja ja kaitse pole enam kindlustatud. Jahedamate ilmadega sõites saab kanda spetsiaalseid spordimütse. Samad nõuanded kehtivad ka täiskasvanutele.

Lisaks parajale suurusele on tähtis arvestada ka kiivri kandmise mugavusega ja lisaväärtustega. Liikluses kasutatav kiiver peaks olema hea tuulutusega. Trikiratturite kiiver pikemateks sõitudeks ei sobi, kuna tuulutus on vilets ja palava päikese all kuumeneb lapse pea kiiresti üle ning laps viskab kiivri peast. Lisaväärtuse annavad kiivrile veel päikesesirm ja putukavõrk tuulutusavade ees. Uskuge, see ei ole mõnus, kui sõidu ajal mesilane kiivri alla satub. Hetkega on tähelepanu ümbritsevalt liikluskeskkonnalt koondunud mesilasele.

 

Aeg teeb oma töö.

 

Kiiver ei ole mõeldud igaveseks kasutamiseks. Nii nagu me ei saa osta lapsele talvesaapaid või jopet, millega tal oleks võimalik liikuda sünnist täisikka jõudmiseni, nii ei saa osta ka kiivrit, mida oleks võimalik kasutada lõpmatuseni. Laps kasvab suuremaks ja koos temaga peab suurenema ka kiiver.

Tähtis on võtta arvesse, et ajajooksul kiivrisse tekkinud mikropraod ei pruugi olla kohe silmale nähtavad, kuid nad vähendavad kiivri kaitsevõimet. Suuremate kiiruste pealt kukkumisel muutub kiiver kasutuskõlbmatuks, kuna kiivri koorik puruneb ja kiivri sees olev penoplastist löögijõudu neelav ja pehmendav kiht muljutakse kokku. Teist korda see kiht ei ole võimeline löögijõudu pehmendama, sest ta ei taasta oma esialgset kuju ja mahtu. Mingil juhul ei tohiks hakata purunenud kiivrit taastama ja kokku liimima. Paraku on kiiver mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

 

Jalgratturi kindad ja prillid.

 

Lisaks kaitsekiivrile on jalgratturil võimalik enda kaitseks kasutada spetsiaalseid kindaid ja prille. Valikus on nii täispikkade sõrmeosadega- kui ka lühikeste sõrmeosadega kindad. Kinnaste peamiseks ülesandeks on leevendada teekatte ebatasasustest tekkinud vibratsiooni, kaitsta ilmastiku olude eest ja kukkumisel kaitsta peopesasid marrastuste eest. Samuti aitavad kindad vältida käte libisemist juhtraualt.

Prillid on eelkõige vajalikud vältimaks putukate või sõiduki rataste alt üles paiskuvate kivikeste silma sattumist. Prillide valik on väga suur, tasuks eelistada vahetatavate klaasidega niinimetatud spordiprille. Nende puhul on võimalik valida nii päikese valguse eest kaitsvaid klaase, kui ka täiesti läbipaistvaid klaase pilves ilma puhuks.

Ja lõpetuseks soovitan igal jalgratturil kanda ohutusvesti, mis muudab teda autojuhtidele oluliselt paremini märgatavaks.

Ohutuid kilomeetreid!

Toivo Õnneleid,

Õnneleid Liikluskool OÜ jalgrattajuhi koolitaja.